Elukestva õppijana tunnen, et tänapäeval on pidev arenemine ja õppimine ei ole enam privileeg, vaid kohustus. Olen kindel, et traditsioonid on vajalikud ning kõik uus ei ole alati hea. Kuid tean ka seda, et vanaviisi enam ei saa. Meie lapsed vajavad teistmoodi lähenemist. Minu kindel veendumus on, et õppeprotsessi keskmes peab olema õpilane. Kõik, mis koolis toimub, juhtub just õpilase pärast ja tema heaks. Kuidas aga saada aru, et meie meetodid toimivad? Laste säravad silmad annavad meile palju, kuid eelkõige saame toetuda tõenduspõhisusele. Olles hariduselt eesti keele ja vene keele (võõrkeeltena) õpetaja, 12 aastat töötanud Tallinna Ülikoolis, nendest viimased neli aastat Haridusinnovatsiooni keskuse juures,  saan kindlalt väita, et ühte või teist lähenemist valides peame me pidevalt oma tulemusi mõõtma, ennast täiendama, vajadusel kurssi muutma ja kohanema. Kõik selleks, et saada veelgi paremaks. Et õpilasel oleks koolis hea õppida. Et õpetajal oleks koolis hea õpetada. Et lapsevanemal oleks rõõm oma lapse saavutuste üle. Et meie vilistlane oleks ennastjuhtiv, eluks valmistunud ja tugevaid teadmisi omav noor inimene. Oleme innovaatilised terve kooliperena. Ma seisan hea selle eest, et meie kooli kultuur oleks koostöine, loov, hooliv ning pidevas arenemises.

Lõpetasin Tallinna Pedagoogikaülikooli 1994.aastal eesti kooli vene keele õpetaja eriala. Olen töötanud eestikeelses  koolis vene keele õpetajana ja vene koolis eesti keele keelekümblusõpetajana. Olen läbinud ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ tegevuse raames täiskasvanute eesti keele kui teise keele vabahariduslike koolitajate täiendkoolituse; projekti „Integreeritud eesti keele õppe ja Eesti tutvustamise koolituskava ja õppematerjali koostamine ning koolitaja koolitus“ raames toimunud koolitajate koolituse; AMIs läbinud õpetaja professionaalset arengut toetava nii individuaal- kui ka rühmanõustamise koolituse ja samuti AMI kursustel omandanud täiskasvanute koolitajaoskused ja grupitöö meetodid.

Keeleõppes pean oluliseks mängulisust ja aktiivõpet. Arvan, et keeleõppimine peab olema lõbus ja naudingut pakkuv.

Arvan, et kool on selline imeline koht, kus sünnib maagia. Kool on meie elu suur ja värviline osa. Ta avab uksi ellu, siludes killukeste kaupa teed tulevikku ja aidates valmistuda täiskasvanueluks.

Iga meie elupäev on pidev õppimine ja arenemine. On ülioluline alustada õigesti kohe algusest, anda aluse teadmiste omandamisele ja avada uksi tarkusemaailma nii, et lastele meeldiks õppida, uurida, avastada.

Usun, et oluline on õpetada paindlikkust, kohanemisvõimet, oskust töödelda infovoogu, süsteemset mõtlemist, reageerima kiiresti, mõtlema loovalt, leidma ebatavalisi lahendusi ja väljapääsuteid keerulistest olukordadest.

Tean, et lapsed usuvad „võimatusse“ ning kui lapsepõlves on antud võimalus avada oma võimed, siis on ka täiskasvanueas võimalik jääda loominguliseks inimeseks.

Armastan lapsi ja huvitun haridusest, leian igale lapsele õige lähenemisviisi. Suurima osa oma elust olen elanud Iisraelis ning minuga saavad lapsed edukalt praktiseerida heebrea keelt.