ÕPETAME UUTMOODI,
KUID HOIAME TRADITSIOONE

Tallinna Juudi Kooli uus õppesuund

Mis on
uutmoodi?

Mitmekeelne õppekeskkond

Loe rohkem

Lapsed õpivad eestikeelse õppeprogrammi alusel, mis tagab hea eesti keele tundmise ja võimaluse orienteerumiseks eestikeelses inforuumis. Arvestatakse sellega, et õpilaste emakeel ei ole eesti keel. Klassis on õpetaja ja õpetajaabi. Ükski laps ei jää tähelepanuta!

Vene keelt õpetatakse süstemaatiliselt ja lähenetakse sellele nii, et lapsel ei jää lünki vene keele tundmaõppimisel.

Õpetame inglise keelt juba esimesest klassist alates sh lõimitult teiste õppeainete ja õppetegevustega.

Juudi tavade ja kultuuri õpetamise fookus

Loe rohkem

Koolis õpetatakse ja hoitakse juudi kultuuri traditsioone igapäeva õppetöö loomuliku osana. Juudi kultuurilist eripära toetavad tegevused toimuvad lõimituna õppekavas sätestatud õppeainetega ning on toetatud sobiva keskkonnaga. Koolis pakutakse lastele eranditult koššertoitu.

Innovaatiline õppekeskkond

Loe rohkem

Kasutame uusimaid õppemeetodeid: ainetevaheline lõiming, projektõpe, õuesõpe, digivahendite kasutamine jne. Hästi varustatud ning kaasaegne keskkond.

Mugav tervikliku koolipäeva ja koolinädala süsteem

Loe rohkem

Iga koolipäev algab temaatilise hommikuringiga ning iga tund ühiste eesmärkide tutvustamise ja seadmisega. Iga päev toimub vähemalt üks pikk õuevahetund. Kogu koolipäeva jooksul (8.30-16.00) toimuvad organiseeritud ja hästi struktureeritud tegevused, sh.
– Heebrea keel, juudi traditsioonid ja kultuur
– Põnevad liikumis- ja sportimisvõimalused
– Raamatuklubi
– Kunst
– Nutitegevused
Ja palju muud põnevat.

Laps ei võta koolitööd koju kaasa

Loe rohkem

Kogu õppimine toimub päeva jooksul koolis ja on organiseeritud nii, et õppeprotsess on rõõmuks nii lapsele kui ka lapsevanemale.

Kooli meeskond

Uue õppesuuna juht
Valentina Paas
valentina.paas@jewish.ee

(alates 1.10.22 vanemapuhkusel)

LOE TUTVUSTUST

Elukestva õppijana tunnen, et tänapäeval on pidev arenemine ja õppimine ei ole enam privileeg, vaid kohustus. Olen kindel, et traditsioonid on vajalikud ning kõik uus ei ole alati hea. Kuid tean ka seda, et vanaviisi enam ei saa. Meie lapsed vajavad teistmoodi lähenemist. Minu kindel veendumus on, et õppeprotsessi keskmes peab olema õpilane. Kõik, mis koolis toimub, juhtub just õpilase pärast ja tema heaks. Kuidas aga saada aru, et meie meetodid toimivad? Laste säravad silmad annavad meile palju, kuid eelkõige saame toetuda tõenduspõhisusele. Olles hariduselt eesti keele ja vene keele (võõrkeeltena) õpetaja, 12 aastat töötanud Tallinna Ülikoolis, nendest viimased neli aastat Haridusinnovatsiooni keskuse juures, saan kindlalt väita, et ühte või teist lähenemist valides peame me pidevalt oma tulemusi mõõtma, ennast täiendama, vajadusel kurssi muutma ja kohanema. Kõik selleks, et saada veelgi paremaks. Et õpilasel oleks koolis hea õppida. Et õpetajal oleks koolis hea õpetada. Et lapsevanemal oleks rõõm oma lapse saavutuste üle. Et meie vilistlane oleks ennastjuhtiv, eluks valmistunud ja tugevaid teadmisi omav noor inimene. Oleme innovaatilised terve kooliperena. Ma seisan hea selle eest, et meie kooli kultuur oleks koostöine, loov, hooliv ning pidevas arenemises.

Üldained

Nadežda Smirnova

LOE TUTVUSTUST

Kõik, mis me teame maailmast ja ka iseendast, saab alguse perest, kuid just koolis algab lapse tegelik teadlik sotsialiseerumine. Olen alati unistanud saada osaks koolist, kus laps saaks end väärikana tunda, kus poleks sundimist ja agressiooni, kus õppimine oleks põnevaks protsessiks, kus iga osaleja saaks panustada oma loovusesse ja eripärasse. Usun, et olen selle kooli leidnud ning püüan omalt poolt teha kõik, et sellised koolid saaksid osaks kaasaegsest maailmast. Meie tulevikku peavad ehitama õnnelikud inimesed, sellepärast on meie eesmärk kasvatada inimest, kes oskab mõelda, teha valikuid, hoolida, analüüsida, luua ning ka nautida seda protsessi

Üldained

Anna Tsygankova

LOE TUTVUSTUST

Õpetajana soovin, et lapsed tunneksid end koolis turvaliselt, et nad ei kardaks eksida ja abi küsida, et nad tuleksid kooli rõõmuga ning ei kaotaks seda loomulikku uudishimu, mis igal väiksel inimesel on.

Samuti õpetamise juures pean oluliseks, et lapsed suudaksid seostada õpitut tegeliku eluga, julgeksid esitada küsimusi, proovida ja katsetada. Ka õpilaste sotsiaal-emotsionaalsed oskused on tähtsad, ning arvan, et koolil on suur roll nende oskuste arendamisel.

Oma eesmärki klassiõpetajana näen selles, et luua õpilastega häid suhteid, pakkuda neile toetavat keskkonda ning leida viise, mis soodustaksid iga lapse võimetekohast õppimist.

Heebrea keel ja juudi kultuur

Marina Bereznitsky

LOE TUTVUSTUST

Arvan, et kool on selline imeline koht, kus sünnib maagia. Kool on meie elu suur ja värviline osa. Ta avab uksi ellu, siludes killukeste kaupa teed tulevikku ja aidates valmistuda täiskasvanueluks.

Iga meie elupäev on pidev õppimine ja arenemine. On ülioluline alustada õigesti kohe algusest, anda aluse teadmiste omandamisele ja avada uksi tarkusemaailma nii, et lastele meeldiks õppida, uurida, avastada.

Usun, et oluline on õpetada paindlikkust, kohanemisvõimet, oskust töödelda infovoogu, süsteemset mõtlemist, reageerima kiiresti, mõtlema loovalt, leidma ebatavalisi lahendusi ja väljapääsuteid keerulistest olukordadest.

Tean, et lapsed usuvad „võimatusse“ ning kui lapsepõlves on antud võimalus avada oma võimed, siis on ka täiskasvanueas võimalik jääda loominguliseks inimeseks.

Armastan lapsi ja huvitun haridusest, leian igale lapsele õige lähenemisviisi. Suurima osa oma elust olen elanud Iisraelis ning minuga saavad lapsed edukalt praktiseerida heebrea keelt.

Liikumine ja tervis

Fjodor Dunik

LOE TUTVUSTUST

Aktiivse elustiiliga ja suure pere isa.

Tegelev rühma- ja personaaltreener mitmes Tallinna spordiklubides. Treeneri kogemus alates 1999.a.
BA Kehakultuur ja MA Kehakultuuri õpetaja.
Eesti Olümpiakomitee Vanemtreener tase 6 Fitness ja Kulturism.